LHV pensionifondide juht Andres Viisemann kirjutas aprilli ülevaates, et kuu oli väärtpaberiturgudel küllaltki põnev - Euroopas jätkusid läbirääkimised Kreeka ja võlausaldajate vahel ning Ühendkuningriigid valmistusid parlamendivalimisteks.

- LHV pensionifondide juht Andres Viisemann.
- Foto: Raul Mee
Järgneb Viisemanni ülevaade aprilli kohta.
Investorid arutasid nii Grexiti kui Brexiti tõenäosuse ja võimalike mõjude üle. Kuu lõpus tuli paljudele üllatusena USA majanduskasvu pidurdumine. Ootused Euroopa majanduskasvu osas on aga viimasel ajal tõusnud.
Pärast aktsiahindade kiiret tõusu käesoleva aasta esimeses kvartalis, jäid maailma suurimad aktsiaturud aprillis väikesesse miinusesse. Lääne-Euroopa aktsiaturud langesid eurodes mõõdetuna 1,4% ning Põhja-Ameerika ja Jaapani turud kukkusid vastavalt 3% ja 0,8%. Euroopa ja Põhja-Ameerika ettevõtete kasumite kasv on viimastel aastatel jäänud alla aktsiahindade kasvule ning mitmetes sektorites on suudetud kasumeid hoida vaid tänu kulude kärpimisele ja investeeringute edasilükkamisele. Kui aga tulevikku ei investeerita, siis ei ole põhjust oodata ka arengut.
9. märtsil alustas Euroopa Keskpank võlakirjade kokkuostuprogrammiga, mille käigus plaanitakse osta 18 kuu jooksul 1,1 triljoni euro väärtuses Euroopa valitsuste ja institutsioonide võlakirju. Võlakirjade hinnad olid selle otsuse ootuses juba pikemat aega tõusnud. Mida kõrgem on võlakirja hind, seda madalam on tema tuleviku oodatav tootlus. 20. aprillil langes Saksamaa valitsuse kümneaastase võlakirja tootlus 0,049%-ni. Samas Euroopa Keskpanga inflatsiooni eesmärk on 2%-st veidi madalam. Kui intressimäärad peaksid normaliseeruma (tõusma), siis langevad ka võlakirjade hinnad. Aprilli lõpu sündmused tõestasidki, et intressimäärade tõustes võivad riskivabad võlakirjad osutuda üsna riskantseteks.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!